Callouts
Peale põhijooniste (korruse- ja asendiplaanid) sisaldab projektdokumentatsioon ka detailseid sõlmesid, lõikeid ja vaateid. Nende tegemisel on AutoCAD-is abiks Annotation Tab-i Callout sektsiooni käsud. Callout käskude kasutamise eelduseks on, et joonestatud seinad, aknad, uksed, trepid, vahelaed oleksid AEC 3D käskude abil tehtud. Callout käskude abil esitatakse eraldi joonisena põhijoonises olev detailne sõlm, lõige või vaade. Alternatiivina leiame samad käsuikoonid Annotation töölehe paremal servas Annotation Tools ikoonil klõpsates ning Callouts töölehele navigeerides. Aktiveerides mõne detaili, lõike või vaate, lisandub üles AutoCAD-i programmi tööaknasse uus ajutine tööleht 2D Section/Elevation ning me saame teha muudatusi.
Näidisena kasutan Tallinna projektiga kortermaja 3-toalise korterit. Korteri uksed, aknad ja seinad põrand on tehtud AutoCAD Achitecture 2011 Build Toolbar-i käskude abil (AEC).
Elevation käsul on AutoCAD-is vaadete tegemiseks mitu võimalust. Põhimõte on küll sarnane, aga väikesed erisused siiski on. Põhiline on silmad command_line-i peal hoida ja instruktsioone järgida. Kõigepealt peame endalt küsima, kas tahame vaadet objekti seest või väljast. Edasi on valida, kas teha üks vaade või neli (nt. hoone kõikidest külgedest) korraga. Lisaks on valida, millist infot kuvatakse kirjanurgas (vaate number, töölehe number, mõõtkava). Vastavalt vajadusele kasutame kas Elevation, Elevation (Sheet No.), Elevation (Interior. 1,2,3,4), Elevation (Interior. N,S,E,W), Elevation (Exterior), Elevation (Single) või Elevation (Single, Inverted Text) käsku.
Meie näites on kasutatud Elevation (Sheet No.) käsku ning tehtud vaade kortermaja korteri otsaseinast. Esimese asjana küsis AutoCAD Elevation Tag-i asukohta ning seejärel vaate suunda. Avanes Place Callout tööaken. Siin on tähtis vaadata, et kirjanurga mõõtkava oleks meile sobiv, vastasel korral pole see loetav. Edasi klikkige Create in: Current Drawing. Tööaken sulgub imeväel ning programm soovib, et näitaksite ristküliku-kujulist ala, kuhu jääksid kõik objektid, millest vaadet tahate saada. Jääb veel anda sisestuspunkt ja peale mõningast mõtlemist ongi 2D vaade olemas. Elevation käsuga tehtud vaate suureks eeliseks on automaatne enda korrigeerimine juhul, kui põhijoonisel tehakse muudatusi. Näiteks müüritakse üks aken kinni. Piisab vaate aktiivseks tegemisest ning tekkinud 2D Section/Elevation töötehel, Modify sektsioonis, Refresh nupu kasutamisest. Kohe Refresh nupu kõrval on ka Regenerate nupp. Mis on nende vahe?
|
Lisades joonisele täiesti uusi objekte, ei pruugi AutoCAD Refresh käsku kasutades neid üles leida, sest esialgses objektide valimis neid ei olnud ning Refresh käsk tegeleb ainult olemasolevate objektide nö. värskendamisega. Siin tulebki mängu Regenerate käsk, mille kasutamisel avaneb Generate Section/Elevation tööaken. Selection Set sektsioonis on kaks varianti ning kumma kasuks otsustate, on teie valik. Ühel juhul (Select Additional Objects) valite konkreetselt ainult kõik need uued objektid, mis juurde tehti. Teise variandi (Reselect Objects) puhul valite uuesti kõik selle vaatega seotud objektid.
Juhul kui vaatele on tekkinub mingid sobimatud objektid või jooned, siis nende eemaldamine on mõistlik teha 2D Section/Elevation töölehel, Linework sektsioonis oleva käsuga Edit. Lõike pealt kustutame nad lihtsalt ära, samas kui põhijoonist me kuidagi ei riku. AutoCAD 3D-s joonestades on ikka mingid sõlmed, mis ei kuva vaates nii nagu me eeldame (so. me ei oska piisavalt hästi joonestada:) ning väike järeleaitamine Edit käsu näol on väga teretulnud võimalus. |
Section käsuga joonisest lõike tegemisel on paar momenti, mida jälgida. Lõike asukoha valikul lähtume eelkõige informatiivsusest. Ei ole mõtet teha lõiget kohast, kus objekte on vähe ja kõik niigi selge. Loetavus on parem, kui lõikejoon jätab peale võimalikult palju sisustusobjekte või tehnosüsteeme, sõltub joonise iseloomust. Reeglina tehakse näiteks majade puhul lõiked treppide juurest ning kui vaja, siis lõiget ka liigendatakse. Lõikejoon ei pea olema sirgjoon läbi hoone, sellele võib teha sisse astmeid, samas peab säilima lõike selgus ja loetavus. Meie korteri lõike valisin nii, et vannitoa seadmed võimalikult palju peale jääksid. Sõltuvalt sellest, millese konkreetse Section käsuga tegu (Section, Section (Tail), Section (Sheet Number), Section (Sheet Tail) või Section-Section (Sheet)), on kirjanurga andmeväljade maht ja kuju mõnevõrra erinev.
Lõike käsu kasutamine on kahtlaselt sarnane vaadete käsu kasutamisele. Alguses küsitakse lõikejoont, mis võib olla siis sirge või ka astmetega joon. Seejärel peame näitama kummale poole me lõikejoonest vaatame ning seejärel defineerima ala milliseid objekte näidata. Silmad command_line peale! Avaneb tuttav Place Callout tööaken, milles paneme paika kirjanurga mõõtkava ning vajutame Current Drawing. Nüüd küsib programm sisestuspunkti, peale mida genereeritakse 2D lõige. 2D Section/Elevation töölehel, Modify ja Linework sektsioonides võime teha samu muudatusi nagu vaadete puhul.
|
Detailide esitamise eesmärk on esile tõsta mingit konkreetset objekti või joonise osa. Tegin enda detailijoonise näidise vertikaaltasapinnalise ning suht sarnase oma näidislõikega. Eesmärgiks oli näidata korteri esikut ja vannituba, köök ja lastetuba valikusse ei läinud. Saab ka horisontaaltasapinnalisi detailide jooniseid teha, siis peab kasutama Boundary laiendga Detail käske. Detail käsu töö sarnaneb paljuski Elevation ja Section käskude tööle. Place Callout ja Genetate Section/Elevation tööaknad + 2D Section/ Elevation tööleht ning Modify ja Linework sektsioonides olevad käsud on samuti samad.